Tervisehäired

Peamine joodivaeguse põhjus on joodi vähesus tarvitavates toiduainetes. Joodi kontsentratsioon vees peab olema 0,12 – 0,18 mikrogramm/l. Kui joodi kontsentratsioon vees on väiksem kui 1,58 nmol/l, annab see tunnistust ümbritseva keskkonna joodidefitsiidist. Sellest tuleneb ka joodipuudus kohaliku päritoluga toiduainetes. Joodivajaduse rahuldamiseks peab elanikkond kindlasti tarvitama toiduks spetsiaalsete joodilisanditega toiduaineid.

Joodivaegusega seotud tervisehäired

Loode – nürisünnitused, embrüonaalses faasis ja vastsündinute suremuse suurenemine, vaimne alaareng, kurtus ja pimedus, spastiline düspleegia, kõõrdsilmsus, lihaste atroofia.
Väikelapseiga – kilpnäärmekasvaja ehk struuma, lihate atroofia.
Lapse- ja noorukiiga – endeemiline struuma, juveniilne lihaspuudulikkus, haired füüsilises ja vaimses arengus.
Kõik täiskasvanuea faasid – intensiivne radioaktiivse joodi omastamine tuumakatastroofi tingimustes, kognitiivse (tunnetusliku) funktsiooni häired.

Rasedusaegne joodivaene toiduvalik võib pöördumatult kahjustada areneva loote aju. Mõõduka või raske joodipuudusega piirkondades väheneb tervete põlvkondade laste intellektuaalne areng umbes 10% võrra, kui ei tagata küllaldast joodivaru.
On kindlaks tehtud, et joodivaegus organismis põhjustab meeste ja naiste viljatust, enneaegset sünnitust. Inimestel, kes tarvitavad ebapiisavalt joodiprodukte, on suurem soodumus närvivapustusteks, neil on nõrgem immuunsussüsteem, nad on madalama töövõimega ning väsivad rutem. Oluliselt on kasvanud kilpnäärmehaiguste esinemissagedus saastatud piirkondade elanike, eriti laste seas. Joodivaegus on kõige levinum ärahoitava vaimse alaarengu ja ajukahjustuste põhjus maailmas. Jood on vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesimiseks, mis võtavad omakorda osa kõigi rakkude normaalsest elutegevusest ning enamike organite, eriti aju, varajase kasvu ja arengu protsessist. Seetõttu võibki joodivaegus kaasa tuua terve rea kõrvalkaldeid.
Visit Us On Facebook